Juhtimist on võimalik õppida ja harjutada nagu ka paljusid
teisi oskusi. Olemevalt meeskonna iseloomust ning selle liikmete rollidest ja
taustast võivad meeskonnaliikmete ootused juhtimiskvaliteedi osas küll erineda,
kuid sellegipoolest leian, et juhtimise põhialused on lihtsad.
Teisalt on juhtimine ka praktiline vajadus ning hea kvaliteediga juhtimist on vaja igas meeskonnas, olgu see suur või väike, juhuslik või hoolikalt valitud, ning olgu meeskonna eesmärgiks inseneride poolt uue ehituskonstruktsiooni loomine või näiteks lastevanemate poolt laste ühisürituse korraldamine lasteaia lõpu puhul.
Ka juhid ise võivad olla kas suuremate kogemustega või siis esmakordselt oma rolli sattunud. Seetõttu vajame midagi lihtsat ja universaalset, et praktilise meeskonnajuhtimisega algust teha ning jõuda võimalikult kiiresti tulemusteni.
Patrick Lencioni teooria viiest meeskonna puudusest on just selline juhtimistööriist, mida on võimalik igapäevases meeskondade juhtimises kiiresti ning ilma eriliste eelteadmisteta rakendada. Seetõttu sobib nimetatud teooria ka mitmetesse valdkondadesse, olgu kas ärisse või mittetulundustegevusse.
Eduka meeskonnatöö alused Lencioni järgi:
1. Usaldus meeskonnaliikmete vahel. Usalduse saavutamise eelduseks on julgus ennast avada meeskonnaliikmetele ja näidata ennast ka haavatavana. Usalduse saavutamise tööriistadeks on ka omavahel üksteise kohta tundliku informatsiooni jagamine.
2. Avatud konflikt laseb kõikidel meeskonnaliikmetel esitada oma seisukohad. Usalduslikus õhkkonnas kuulatakse ära kõik ideed ja ka vastandlikud mõtted. Kellegi arvamus ei ole väheoluline ning tulemuslikus meeskonnas kuulatakse ära kõik võimalikud seisukohad. Ei tunta piinlikust käsitleda tabusid või tõeliselt valusaid küsimusi.
3. Pühendumus tekib kui kõik on saanud usalduslikus keskkonnas rääkida ning ükski teema ei ole maha vaikitud. Tänu avatud dialoogile on võimalik kõigil koonduda meeskonnas tehtud valiku taha, isegi kui see on näivalt parim variant halbadest alternatiividest ja isegi siis, kui mõni meekonnaliige arvas teisiti. Efektiivses meeskonnas kehtib kokkulepe, et kõigil oli võimalik oma seisukoht välja öelda, ning ka juhti usaldatakse piisavalt ning teatakse, et lõpuks on tehtud alternatiivide vahel parim võimalik valik.
4. Vastutus ja vastastikune kohustamine tähendab, et meekonnaliikmed toetavad üksteist ühiste eesmärkide saavutamisel. Efektiivse meeskonna liikmed jälgivad teineteise panust ning julgustavad ja aitavad vastastikku täita üksteisel oma osa ühises töös.
5. Meeskond hoolib lõpptulemusest. Efektiivse meeskonna jaoks on oluline, et nende töö tulemused oleks head, olulised ja ka mõõdetavad. Pühendunud meeskonna liikmed küsivad oma töö kohta tagasisidet. Nad ehitavad juhtimis- ja tagasisidesüsteeme ning koguvad statistikat. Kui meeskond on tegelenud millegi lihtsamaga, näiteks lasteaia lõpupeo korraldamisega, siis uurivad meeskonna liikmed pärast kindlasti nii lastelt kui ka teistelt vanematelt, kuidas nad peoga rahule jäid.
Kirjeldasime siin efektiivse meeskonna viit eeldust. Patrick
Lencioni esitab oma teooria eitustena, mis võimaldab mõneti pareminigi mõista
nimetatud nõuete olulisust. Võime mõelda, mida need viis meie meeskondadega teevad –
usaldamatus, konfliktihirm, pühendumuse puudumine, vastutuse vältimine ja
ükskõiksus tulemuste suhtes.
Juhi roll Lencioni järgi:
Lencioni meeskonnajuhtimise põhimõtted on väga lihtsasti üle kantavad ka juhi peamisteks ülesanneteks:
1. Loo usaldust – ole valmis ennast avama ja näitama ka oma nõrkusi. Tee ennast haavatavaks. Tunnista oma vigu ning kirjelda, mida oled nendest õppinud. Julgusta ka oma meeskonnaliikmeid ennast avama.
2. Leia konfliktikohad – otsi üles meeskonnaliikmete vastandlikud seisukohad ning aruta läbi eriarvamuste põhjused. Julgusta meeskonda tooma lauale kõik teile olulised küsimused. Hoidu pühkimast olulisi teemasid „vaiba alla“.
3. Loo selgus kokkulepete osas. Peale avatud diskussiooni sõnasta otsus, mille taha kogu meeskond võib koonduda. Ära väldi otsustamist. Diskussiooni tulemusena tekkinud otsuse taha saab koonduda kogu meeskond.
4. Lahenda inimeste probleemid. Taga vastutuse võtmine kõigi meeskonnaliikmete poolt ning lahenda seda takistavad küsimused. Loo eeldused õnnestumiseks.
5. Otsi ja jälgi eesmärkide mõõdikuid. Kommunikeeri hetkeseis ning suund, mille poole liigutakse. Too välja lihtsad ning arusaadavad mõõdikud eesmärkide osas.
Mind isiklikult paelub enim Lencioni süsteemi lihtsus ja kerge mõistetavus. Lencioni kontseptsioon on kokku võetud lühijutu vormis raamatuna, mille lugemine ei võta üle kahe õhtu. Kes tunneb selle vastu rohkem huvi, saab edasi lugeda eesti ja inglise keeles.
1. Eesti keeles: http://pegasus.ee/raamat/5-pohjust-miks-meeskond-ei-toimi
2. Inglise keeles: https://www.amazon.co.uk/dp/0787960756/ref=rdr_ext_tmb
Lencioni teooria täiendus on ilmunud raamatus „Ideaalne meeskonnamängija“ https://www.amazon.co.uk/dp/1119209595/ref=rdr_ext_tmb.
Head lugemist ja uurimist!