Kuidas kujuneb personalitarkvara hind?

See küsimus kimbutab paljusid, kes on ehk mõelnud oma töö lihtsustamiseks personalitarkvara hankida - eriti kui jutt käib juba keerukamatest teemadest nagu KPId, kompetentsid, koolitamine ja arendamine. See artikkel selgitab kuidas sellise toote hind kujuneb ja kuidas personalitarkvara hinnata kui tõeliselt kasulikku tööriista ja head investeeringut. Lisaks tarkvara funktsioonidele ehk sellele, mida tarkvara teeb, on ostu-otsusele jõudmise juures määrava kaaluga ka tarkvara hind. Hinnastamine on aga erinevatel tootjatel erinev. Alljärgnevalt püüamegi tarkvaratoodete hinnastamise tagamaid avada. Tarkvara koguhind koosneb tavaliselt väga mitmest erinevast komponendist ning kirjeldame siinjuures iga hinnakomponenti eraldi.

1) Litsentsitasu

Litsentsitasu on kõige lihtsamal kujul tasu tarkvaratoote kasutamise eest. Litsentsid on tavaliselt piiratud aja ning ulatusega. Ulatus võib olla muuhulgas määratud funktsioonide või kasutajate arvuga. Eristatakse ka edasimüüja litsentse ning litsentse tarkvarakoodi täielikuks omandamiseks. Litsentsitasu võib vaadelda ka kui tasu tarkvara tootja senise investeeringu eest – kui mõtlete tarkvara hankimisel alternatiivina sellele, et luua teid huvitav funktsioon ise, peaksite võrdlema enda investeeringut üksnes teenuse pakkuja poolt pakutud litsentsitasuga, sest muud kaasnevad kulud lisanduvad tarkvara hinnale niikuinii. Teenuspõhisel tarkvara kasutamisel ei eristata teinekord litsentsi- ja hooldustasusid teineteisest  – tarkvara uuendused on tavaliselt arvestatud juba litsentsitasu sisse.

2) Hooldustasud

Hooldustasud on tavaliselt tasud, mis on seotud litsentsitud tarkvara uuendamisega, vigade parandamise või pisiarendustega. Uuendusi on vaja teha selleks, et parandada kriitilisi vigu või uuendada kolmandate osapoolte koponente. Hooldustasud võivad litsentsiga kohustuslikus korras kaasneda ning moodustada näiteks 20% litsentsi hinnast igal järgmisel aastal. Hooldustasude maksmine võib tulenevalt ostu tingimusest olla teatud aja jooksul kohustuslik või mitte. Lisaks on hooldustasu osaks tavaliselt ka tugiteenustasu (vt allpool), aga mitte alati.

3) Tugiteenuste ja kasutajatoe tasud

Teenusepakkujad parandavad üldjuhul vead süsteemis tasuta. Samas võib teil olla vaja ka kasutajatuge või lisateenuseid, nagu näiteks teatud liiki spetsiifilised andmepäringud või jooksev peakasutaja või kasutajate abistamine. Hanketingimustes on mõistlik paluda pakkujal vähemalt kirjeldada antud teenuste hinnastamispoliitikat. Kui sinu organisatsioon on suurem, võib vajada lahendamist ka küsimus – kelle poole ja mis kanaleid pidi sinu ettevõtte töötajad oma täpsustavate küsimustega pöörduvad? Teenuse pakkujatel võib olla selleks oma sissejuurdunud protsess.


4) Rakendusprojekti ja seadistuse tasud

Tarkvara esmakordne kasutuselevõtmine on kulukam kui selle töös hoidmine. Esimesel kasutusaastal tuleb tarkvara seadistada sinu organisatsiooni vajadustest lähtuvalt: näiteks seadistada struktuur, ametikohad, palgatasemed, hindamisankeedid, KPI-d (key performance indicators ehk tulemuslikkuse võtmenäitajad)  ja muud parameetrid. Teenusepakkuja huvides on oluline rakendusprojekt edukalt maha müüa, kuna ta on teinud juba enne tööle asumist investeeringuid sinu kui kliendi saamiseks (mitu kohtumist te pidasite?). Hankija seisukohalt on oluline rakendusprojektid ajaliselt mõistlikult planeerida ning teisalt on etapiviisilise rakendamise puhul mõnikord asjakohane jaotada ka litsentsitasude maksmine ajaliselt pikema perioodi peale või nihutada täismahus hilisemaks.

5) Liidestuste loomise tasud

Teil võib olla vajadus integreerida hangitav rakendus mõne muu sinu organisatsioonis kasutusel oleva süsteemiga, näiteks personali tuumiksüsteemiga Active Directory või ERP-lahendusega. Sellisel juhul on mõistlik küsida ka hankeprotsessis eeldatavaid liidestuste hindu.

6) Koolituse tasud

Süsteemi juurutusega võivad kaasneda tasuta või tasulised koolitused kas peakasutajatele või laiemale kasutajate ringile. Koolitusi võib korraldada teenusepakkuja ka koostöös oma partneritega. Samas tuleks hangete korraldamisel kaasnevate kulude peale ka eelnevalt mõelda, kuna vaja võib olla teha investeeringuid kasvõi seoses täiendavate arvutiklasside leidmise või koolitusmaterjalide ettevalmistamisega.


7) Täiendava arenduse tasud

Täienduste hindu on asjakohane küsida tunnihinnana. Lisaks hinnale on aga oluline teada, kas muudatusi on üldse võimalik antud lahenduses teha või on tegemist kohandamise ja seadistamisega.

8) Täiendavate konsultatsiooniteenuste tasud

Juhul, kui vajate teenuse rakendamiseks täiendavaid konsultatsiooniteenuseid (olgu need seotud siis süsteemi seadistamise, rakendamise või koolitustega), siis peaksite läbi mõtlema, kes neid teenuseid osutab – kas neid peaks osutama teenusepakkuja või hangite need ise. Esimese variandi puhul peaks pakkujalt küsima ka vastavad hindu. Mõistlik on hankida tarkvara juurutusprotsessi juurde omaniku järelevalve teenust mõnelt kogenud konsultandilt.

9) Kolmandate osapoolte teenus- ja litsentsitasud

Tarkvaratooted võivad sisaldada ka kolmandate osapoolte komponente või teenuseid, mida sinu hangitav süsteem kasutab. Näiteks võib pakutavas lahenduses olla eraldi meilisüsteem või statistikamoodul, mis mõlemad võivad vajada eraldi kasutuslitsentsi. Vahel on neid teenuseid võimalik tarkvaras ka asendada mõne sinu organisatsioonis juba kasutusel oleva lahendusega. Mõnel juhul võib aga olla vajalik maksta täiendavalt näiteks, andmebaasi, operatiivsüsteemi vm sarnaste litsentside eest. See võib oluliselt mõjutada kogu projekti hinda.

Hinnastamisest, ja paljudest muudest teemadest saate lugeda raamatust "Personalivaldkonna infosüsteemid: sissejuhatus", mida saate eel-tellida SIIT:


Kui suurem lugemissõber ei ole, siis tule osale koolitusel "HR Infotehnoloogiad: valik ja rakendamine". Järgmine koolitus toimub juba 22. VEEBRUARIL. Täpsem info ja registreerimine SIIN.

Kommenteeri:

Email again:



Otsi blogist:




Küsin täpsemalt! 



Kontakt:


Karl Laas
CEO ja co-founder
+372 53 468213
karl.laas@upsteem.com
Skype: karl_laas
 

Liitu uudiskirjaga

Oleme koostööd teinud: