Praegu puudub rahulolu mõõtmisel üldkasutatav skaala ning lõputöö autor näitab, kuivõrd toimiv on võtta aluseks Maslow vajaduste astmed. Antud teooria kasutamisel saab mõõta rahulolu viiel erineval tasemel, mis aga koos moodustavad hierarhilise süsteemi (vt. ülalolev joonis Maslow vajaduste hierarhiast).

Organisatsioon on omaette keskkond, mis koosneb erinevatest huvigruppidest – näiteks kliendid, töötajad ja omanikud. Nii üksikindiviidil kui ka mistahes huvigrupil on soov rahuldada oma rollist tulenevaid vajadusi.

Keskmine klient tahab näiteks saada vastupidavat ja kvaliteetset kaupa soodsa hinnaga. Mõned kliendid pööravad tähelepanu ka ohutusele ja turvalisusele kuid mõnele on olulisem meeldiv suhtlus klienditeenindajaga.

Töötajate primaarsemaiks sooviks on säilitada oma töökoht ning saada väärilist tasu. Tihti on tähtsad ka töökeskkonna turvalisus, suhted töökaaslastega, tunnustus ja eneseteostus.

Ettevõtte omanike peamiseks huviks on teada organisatsiooniga seotud võimalikke riske ning saada investeeringust väärilist tulu.

Need vajadused võib illustreerivalt panna astmetele (vt. ülalolev joonis Maslow vajaduste hierarhiast), sest rahulolu tõstmiseks on vaja rahuldada kõigepealt madalama astme vajadused ning liikuda järkjärgult edasi järgmistele.

Rahulolu vs rahulolematus

Maslow teooria sai kinnitust ka F. Herzbergi uurimuses, kus ta tegi kindlaks, mis inimesi tööelus motiveerib ning rahulolematuks teeb. Uuringust selgus, et enam pakkus töötajatele rahulolu töö sisu (areng, karjäär, tunnustus, eneseteostus jne).

Rahulolematust põhjustasid eelkõige kõrvaltegurid (töökoht, puhkehetked, palk, eelised, tiitlid, reeglid jne). Ehk asjad, mis otseselt töösse ei puutu. Töötajad keskenduvad neile teguritele siis, kui võimalused motivatsioonitegurite ja eneseteostamise kogemiseks on puudulikud.

Et töötaja oleks motiveeritud kasutama oma võimeid, peab töö pakkuma võimalust rahuldada kõrgema astme vajadusi. Töö, mis pakub võimalusi eneseteostuseks ja arenguks, aitab inimesel keskenduda nendele tema jaoks olulistele asjadele ja jätab tähelepanuta keskkonnategurid.

Maslow vajaduste püramiidi viis astet saab sisse viia rahulolu uuringute küsimustikku. See on hea mudel, mida kasutada rahulolu kitsaskohtade avastamiseks ning arendusprotsessi juhtimiseks.

Artikli autor:

Viljar Puusepp

Loe ka artikli teist osa: Külalispostitus: Kuidas kasutada rahulolu uuringutest saadud infot juhtimises (II osa)

Küsi oma organisatsioonile rahulolu uuringute pakkumist Upsteemilt!

Allikas:

Puusepp, V. (2000). Ettevõtte huvigruppide rahulolu ja selle modelleerimise võimalused multinoomse logistilise regressiooni abil Hansapanga klientide näitel. Tartu Ülikool, majandusteaduskond, rahvamajanduse instituut. Tartu. Bakalaureusetöö