ATSi (https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013005?leiaKehtiv) 3. peatükk on tervikuna pühendatud ametnike arendamisele ja hindamisele. Arenguvestlusi käsitletakse §-s 30. Kõige tähtsam ja kohustuslik nõue arenguvestluste pidamise kohta avalikus teenistuses on toodud kohe § 30 lg 1, kus sätestatakse, et arenguvestlus peab toimuma vahetu juhi ja ametniku vahel vähemalt kord aastas ning ametnik annab vestluse käigus tagasisidet ka juhile. Seaduse mõistes on kohustuslikud arenguvestluse teemad:

·       Hinnang töötulemustele;

·       Hinnang ametialasele arengule, või selle käsitlemine muul viisil;

·       Koolitusvajadus;

·       Järgmise perioodi eesmärgid;

·       Ametniku tagasiside juhile juhtimise kohta.

ATS-is nimetatakse lisaks arenguvestluste ja tulemuslikkuse hindamisele ka ametniku katseajavestlusi. Ametniku katseaja läbimist käsitleb § 24 lg 7, mis sätestab, et enne katseaja lõppu tuleb ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses ning katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis see ja edastatakse ametnikule arvamuse esitamiseks. Juhul, kui ametnik ei ole täitnud katseaja eesmärke, võib ametniku § 91 alusel vabastada teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, kuid  selle eelduseks on katseaja vestluse läbiviimine ning § 91 lg 2 nõuetele vastava kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kokkuvõtte esitamine ametnikule arvamuse avaldamiseks.

Seadus ei näe ette vestluste vormi- ega ka mitte metoodilisi nõudeid. Me võime eeldada, et tavapärase praktika alusel peaks vestlusel osalema ametniku otsene juht, kuid ei ole välistatud ka näiteks kolleegide või koostööpartnerite hinnangute küsimine. Seega on võimalik tehnilise lahendusena kasutada nii 360 kraadi tagasiside kui ka arenguvestluste süsteeme.

Eesti seadus sätestab, et töötulemuste hindamine ja järgmise perioodi eesmärgistamine võib toimuda ka eraldi vestluse raames. Antud juhul võimaldab regulatsioon viia tulemuste hindamise üldisest arenguvestluse temaatikast välja ja liita seda näiteks osakonna arendusseminari või strateegiapäevaga, mis on kahtlemata paindlik ja hea lahendus ning võimaldab erinevatel asutustel rakendada endale paremini sobivaid praktikaid.

ATS § 30 lg 3 näeb ette, et arengu- ja hindamisvestluse tulemused vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Selliseks vormiks sobib väga hästi talendijuhtimissüsteemis nagu Upsteem.com sisalduv elektrooniline kokkuvõte. Seadus ei kehtesta nõudeid arenguvestluse allkirjastamise kohta, seega on sobilik ka infosüsteemis vastavalt kasutajarollile antav kinnitus.

Vastavalt ATS § 30 lg 4  kehtestab ametnike arengu- ja hindamisvestluse pidamise korra ametiasutuse juht või tema volitatud isik. Praktika kohaselt võidakse vastav kord määrata ka koos muude sisekorda reguleerivate dokumentidega – näiteks palgajuhendi või töö sisekorraeeskirjadega. ATS ei näe otseselt ette küsimusi, mida sellises juhendis tuleks reguleerida. Kindlasti on aga mõtet tähelepanu pöörata järgmistele küsimustele:

·       Arengu- või hindamisvestluste regulaarsus – kas kord aastas, kord poolaastas, kord kvartalis.  

·       Kas tulemuste hindamine on lahutatud arenguvestlusest?

·       Kas arengu- või tulemusvestluse alusel otsustatakse töötasu või preemiate küsimusi?

·       Millist metoodikat kasutatakse – kas kaasatakse ka kolleegide või teiste juhtide tagasisidet?

·       Kas rakendatakse täiendavaid hinnangute tasakaalustamise protsesse nagu näiteks tulemuste kalibreerimine järgmise tasandi juhtide osavõtul.

Kokkuvõtteks

Arengu- ja tulemusvestluste pidamine elektrooniliselt täidab seaduse nõuded, kuid loob ka lisandväärtust. Elektroonilised arenguvestluste keskkonnad aitavad koguda statistikat ning tulemusi võrrelda. See tagab ametnikkonna arengu läbi aastate. Vajadusel aitame organisatsioonidel kokku panna efektiivse ja tasakaalustatud arengu- ja tulemusvestluste süsteemi ning näitame, kuidas selleks kõige paremini tehnoloogilisi lahendusi ära kasutada.

Meie kontaktid: